Vesi on elu alus. Nagu ütleb vanasõna: vesi palju jõudu annab, vesi suuri laevu kannab – ja sama kehtib ka meie keha kohta. Kuid kas piisab sellest, et lihtsalt “jood vett”? Millist vett peaksime tegelikult tarbima ja miks? Selles blogipostituses vaatleme vee mõju kehale, erinevaid veetüüpe ja miks soovitatakse mõnikord tarbida mineraalidega rikastatud vett.
Miks on vesi meie kehale eluliselt tähtis?
Inimene koosneb 70-80% veest – juba see annab aimu kui oluline vesi meile on. Kui veelgi sügavamale kaevuda, siis vesi osaleb meie kehas igas eluliselt tähtsas protsessis: energia tootmises, toitainete transportimisel, jääkainete eemaldamises ning kehatemperatuuri ja liigeste töö reguleerimisel.
Kui meie organismis pole vett piisavalt, siis annab meie keha sellest ka märku. Näiteks kaasnevad veepuudusega väsimus, peavalud, lihaskrambid ja kuiv nahk. Pikem vedelikupuudus võib tõsta kolesteroolitaset, põhjustada turseid ja viia isegi põletikuliste või krooniliste haigusteni.
Millised vee tüübid on olemas ja mida need kehale pakuvad?
Kraanivesi, mineraalvesi, allikavesi, filtreeritud vesi – valik on lai, aga milline neist toetab tegelikult sinu tervist? Järgnevalt võtame luubi alla erinevad vee tüübid ja teeme selgeks, mida igaüks neist meile pakkuda suudab.
Kraanivesi ja filtreeritud vesi – plussid ja miinused
Kraanivesi on paljude jaoks igapäevane ja kõige lihtsamini kättesaadav joogivesi. Selle kvaliteet sõltub aga suuresti piirkonnast – väidetavalt päris puhast vett meil otse kraaniveena ei ole võimalik enam saada, mis tähendab, et kui maapiirkonnas on vee kvaliteet enam-vähem, siis linnades võib olla liigselt klooritud või isegi raskemetallide ja jääkainetega saastunud ehk pöördosmositud vesi.
Filtreeritud vesi on hea lahendus neile, kes soovivad eemaldada kraaniveest kloori, setted, torustikust pärit metallid või muu soovimatu. Samas tasub teada, et mõned filtrid eemaldavad ka kasulikud mineraalid. Sellisel juhul võib olla vajalik mineraalide lisamine eraldi.
Mineraalvesi ja mineraalidega rikastatud vesi
Mineraalvesi on looduslikust allikast pärit vesi, mis sisaldab mitmeid elutähtsaid mineraale, nagu kaltsium, magneesium, kaalium ja naatrium. Selline vesi ei läbi intensiivset töötlemist, mistõttu säilib selle looduslik koostis ja tervist toetav mõju.
Mineraalidega rikastatud vesi on aga spetsiaalselt formuleeritud, et täiendada keha elektrolüütide varusid. See on eriti oluline näiteks pärast intensiivset trenni, haigusest taastudes või palaval suvepäeval, mil vedeliku ja mineraalide kadu on suurem. Selline vesi võib sisaldada lisatud magneesiumi, kaaliumi, tsinki või muid kasulikke ühendeid, mis aitavad säilitada kehas normaalset närvi- ja lihaste tööd, reguleerida vererõhku ning toetada organismi üldist energiataset.
“Mineraalidega rikastatud vesi aitab kehas hoida elektrolüütide tasakaalu ning toetab immuunsust ja energiataset,” – Riina Raudsik
Lisaks märgivad mitmed terviseeksperdid, et tavalise puhta vee asemel võib aeg-ajalt eelistada just mineraalidega rikastatud vett, et vältida kroonilist mikrotoitainete puudust, mis tekib pika aja jooksul märkamatult. Vees lahustunud mineraalid imenduvad paremini kui tableti kujul manustatuna, mistõttu võib teadlik veevalik olla lihtne viis oma keha sügavuti toetada.
Allikavesi, pudelivesi ja destilleeritud vesi – kas neil on erinevus?
Kuigi kõik kolm veetüüpi võivad tunduda sarnased, on nende mõju kehale väga erinev. Allikavesi on pärit looduslikust allikast ning sisaldab loomulikult esinevaid mineraale nagu kaltsium, magneesium ja kaalium. See teeb sellest hea valiku igapäevaseks tarbimiseks, eriti kui soovid toetada oma organismi elektrolüütide ja mineraalide tasakaalu.
Pudelivesi võib seevastu olla pärit väga erinevatest allikatest – mõni sisaldab looduslikke mineraale, teine aga on lihtsalt filtreeritud kraanivesi. Seetõttu tasub alati uurida pudelil olevat teavet, et teada saada, kas see sisaldab organismile vajalikke aineid või mitte.
Destilleeritud vesi on kõige puhtam vorm – selles puuduvad täielikult mineraalid ja muud lahustunud ained. Kuigi seda kasutatakse meditsiinis ja laborites, ei sobi see igapäevaseks tarbimiseks, kuna võib pikaajalisel kasutamisel viia mineraalide vaeguseni ja häirida keha loomulikku tasakaalu.
Vesi ja mineraalid – kuidas need meid tervena hoiavad?
Vesi ja mineraalid töötavad kehas käsikäes – ilma veeta ei jõua mineraalid rakkudeni ning ilma mineraalideta ei püsi vee jaotus kehas tasakaalus. Just seetõttu soovitatakse mõnikord rikastada joogivett looduslike mineraalidega, näiteks lisades näpuotsaga himaalaja soola, keldi soola, muid mägisoolasid või veidi puhast söögisoodat, et toetada elektrolüütide tasakaalu ja vältida dehüdratsiooni. Nagu Riina Raudsik on öelnud: „Paljud terviseprobleemid saavad alguse kehasisestest vedelikupuudustest, mistõttu on oluline juua vett, mis sisaldab vajalikke mineraale.“
Kas veepuudus võib soodustada lima ja haiguste teket?
Meie keha on erakordselt nutikas – vedelikupuuduse korral rakendab see kaitsemehhanisme, et säilitada niiskust ja vältida dehüdratsiooni. Üks selline viis on lima tootmine, mis aitab vähendada kudede kuivust ja kaitsta limaskestasid ärrituste eest. Kui aga organism on pikalt vedelikupuuduses, võib lima koguneda liigselt, muutes hingamisteed raskemini läbitavaks ja soodustades põletikulisi protsesse.
Dr Riina Raudsik on oma praktikas rõhutanud, et krooniline vedelikupuudus võib olla paljude tervisemurede, sh hingamisteede ja seedehäirete üks algpõhjusi, viidates sellele, et kehasse kogunev liigne lima pole alati haigustekitajate süü, vaid sageli signaal, et keha vajab rohkem vett. Seega on regulaarne veejoomine üks lihtsamaid viise, kuidas toetada oma keha loomulikku tasakaalu ja vähendada krooniliste põletike riski.
Kuidas tagada piisav vee tarbimine igapäevaselt?
Piisav veejoomine ei tähenda lihtsalt suvalise koguse vee tarbimist päeva jooksul – oluline on arvestada keha vajadusi, eluviisi ja keskkonnatingimusi. Üldine soovitus on juua 30–35 ml vett kehakaalu kilogrammi kohta, mis tähendab näiteks 70 kg inimesele ligikaudu 2,1–2,5 liitrit päevas. Jälgi keha signaale – janu, tumekollane uriin ja väsimus viitavad sageli vedelikupuudusele.
Praktilised nipid vee joomise meelespidamiseks:
– Hoia veepudel alati enda lähedal – töölaual, kotis või autos.
– Alusta hommikut klaasi veega ja joo üks klaas enne igat toidukorda.
– Lisa veele sidrunit, kurki, ingverit või marju, et muuta joomine maitsvamaks ja huvitavamaks.
– Kasuta meeldetuletusi või äppe, mis aitavad veejoomise harjumust kinnistada.
Veejoomise müüdid ja erinevad vaatenurgad
Veejoomise ümber keerleb palju müüte – kas näiteks kohv ja tee lähevad päevase vee tarbimise arvestusse? Tegelikult jah, sest need sisaldavad vedelikku. Kuid oluline on teada, et kofeiinil ja teel on kerge diureetiline toime, mis võib vedelikku ka organismist välja viia. Seega ei asenda tass kohvi päriselt puhast vett.
Sageli arvatakse ka, et ainult mineraalidega rikastatud vesi on tervislik valik. Kuigi selline vesi aitab taastada elektrolüütide tasakaalu ja toetab keha eriti pärast füüsilist pingutust või vedelikukadu, ei tähenda see, et iga klaas peaks olema mineraalidega täiendatud. Kõige olulisem on kuulata oma keha, et saaksid otsuseid teha vastavalt oma keha vajadustest ja elustiilist.
Korduma kippuvad küsimused
- Kui palju vett peaks täiskasvanu päevas jooma?
Täiskasvanu peaks jooma päevas keskmiselt 1,5–2,5 liitrit vett, täpsemalt oleneb see kehakaalust, aktiivsusest ja ilmastikutingimustest.
- Kas mineraalidega rikastatud vesi on parem kui tavaline kraanivesi?
Jah, on küll. Mineraalidega rikastatud vesi võib pakkuda lisatoitaineid, mida tavalises kraanivees ei ole.
- Kas sooda ja sooladega rikastatud vesi on kehale kasulik?
Sooda või sooladega rikastatud vesi võib aidata taastada elektrolüütide tasakaalu, eriti pärast füüsilist pingutust või vedelikukaotust. NB – tavaline söögisool ja meresool ei sobi, need on liigselt rafineeritud.
- Kuidas aru saada, et kehas on veepuudus?
Veepuudusele viitavad sümptomid võivad olla janu, kuiv nahk, väsimus, peavalu ja tumekollane uriin. Samuti võib langeda keskendumisvõime ja tekkida pearinglus.
- Kas liigne veejoomine võib olla kahjulik?
Jah, liigne veejoomine võib organismi mineraalainete tasakaalu häirida ja põhjustada veejoomisega seotud mürgistust ehk hüponatreemiat. Oluline on juua vastavalt keha vajadustele, mitte sunniviisiliselt üle tarbida.
Teksti koostanud Triin Tim